Pühapäeval papa juures – Valdur Mikita

Papa Valdur on suuresti üksinda kasvanud laps, kelle mõtte- ja tundeilm sündis ning selgines mõõdukas sotsiaalses isolatsioonis, kus pidi läbi ajama loodusest leitud sõpradega.

Kõige eredamad mälupildid on tal seotud aia, metsa või kõrvalhoonetega. “Kummaline on see, et mul peaaegu puuduvad varased mälestused toas olemisest,” avaldab Valdur. Oma kõige varasemaid mälestusi kirjeldab ta kolme sõnaga: lõhnad, suminad ja roheline valgus. Linnurohu ja kummeli lõhn, rehatse musta palkseina kõrval. Kimalased, mesilased, sirelased ja muud seitset sorti kärbsed kreegipuul. Salapärane roheline valgus maja taga rohtaias.

Jutustame papaga loodustunnetusest. Ja natuke maagiast ka.

---

Papa Jannseni 205. sünniaastapäeval kohtume tema kunagises kodus Pärnus juulikuu pühapäevadel teiste „papadega“ – Aleksei Turovski, Juhani Püttsepa, Valdur Mikita, Andrus Kivirähkiga, et kuulda põnevaid ja isiklikke lugusid looduse imetegudest, lapsepõlve mälupiltidest, kutsumuse leidmisest ja unistuste pilvedest.

Koidula tuntud luuletusest „Meil aiaäärne tänavas“ inspireeritud õdusad koosolemised toovad kokku eri põlvkonnad, jagamaks põlvest põlve pärandatud teadmisi ja oskusi, tutvustamaks teistmoodi maailmataju ning pakkumaks mõtteainet keskkonnakaitsest ja looduse hoidmisest.

Päeva seovad kimpu vahvad tegevused Koidula lapsepõlve mängumaal, Koidula muuseumi taga paiknevas kaunis suveaias: vana aja mängud ja meisterdamised, linnaaia putukate ja taimedega tutvumine ning seiklused avastus- ja tunnetusrajal.

Kõrgelt hinnatud kokad Herkki Ruubel ja Sören Mäesalu (Toidutiim) hoolitsevad selle eest, et headus ja soojus jõuaksid ka hamba alla ning kõhtu.