Näitus „Trükisõna Pärnust“

Eesti Raamatu Aastale pühendatud näitus „Trükisõna Pärnust“
12.09.2025 – 30.11.2025

Näitus annab põhjaliku ülevaate Pärnus tegutsenud trükikodadest läbi sajandite, kuni kaasajal Pärnu piirkonnas tegutsevate raamatutrükikodadeni. Ekspositsioonis on vanemad, rariteetsemad ja erilisemad Pärnus trükitud teosed.

Kaua aega peeti esimeseks eestikeelseks trükiseks 1535. a. ilmunud pastor Simon Wandradti koostatud luterlikku katekismust. Hiljem selgus arhiiviandmete põhjal, et Lübecki linna rae korraldusel olevat hävitatud juba 1525. aastal ilmunud eestikeelse luterliku palveraamatu trükid. See on andnud aluse tähistada 2025. aastal esimese eestikeelse raamatu viiesajandat juubelit.

Kuigi Gutenbergi leiutatud trükikunst levis haruldase kiirusega, rajati esimene trükikoda Eestis pea kaks sajandit hiljem, aastal 1631 koos akadeemia avamisega Tartus. Põhjasõja eelõhtul, 1699. aastal toodi akadeemia Tartust üle Pärnusse, koos sellega trükkal Johann Brendekeni (1653–1710) trükikoda koos trükilaoga. Pärnus anti välja kokku paarsada teost, peamiselt väiksemahulisi ülikooli väljaandeid.

Kuna ülikooli tegevus lõppes juba 1709. aastal seoses Pärnu kapituleerumisega Vene vägedele, jäi linn järgnevaks sajandiks ilma trükikojata. Seda kuni 1809. aastani, mil Saksamaalt pärit Johann Gotthard Marquardt (1780–1858) sai loa asutada Pärnusse uus trükikoda.

Nüüd sai Pärnust Tallinna ja Tartu kõrval kolmas linn Eestis, kus siitpeale tegutses järjepidevana oma trükikoda.

Marquardt andis muude trükiste kõrval välja ka sadakond raamatut, enamik neist küll saksakeelsed, kuid nende kõrval ligi 30 eestikeelset. Esiletõstmist väärivad K. E. Bergi aabitslugemik (1811) ja J. W. L. v. Luce „Saremaa Jutto ramatu“ teine osa (1812). Menukiks kujunes 1839. aastal C. Fr. Lorenzsonni sulest ilmunud „Jenoveva“.

Kui 1840. a. sai trükikoja omanikuks Friedrich Wilhelm Borm (1812–1881), suurenes ka eestikeelsete raamatute osakaal trükikoja toodangu osas. Seda seoses lugemisoskuse ja vaimsete huvide laiema levikuga maarahva hulgas. Järgnenud poolsajandi jooksul trükiti Bormi trükikojas kokku ligi 175 eestikeelset teost. Kohapealsetest autoritest tuleb sellest perioodist ära märkida Suve Jaani (Jaan Sommer), Mihkel Jürgensit ning Jaan Otstavelit. Ilukirjanduse kõrval trükkis Borm ka kooliraamatuid, näiteks meie esimese geograafiaõpiku — Berndt Gildenmanni „Mailma made õppetuse“ (1849). Ja just siin trükikojas hakkas 1857. aastal Johann Woldemar Jannseni toimetusel ilmuma „Perno Postimees“, millega pandi alus eesti pidevale ajakirjandusele.

1895. aastal võttis Bormi pärijatelt trükikoja üle tuntud Tartu trükkal ja kirjastaja H. Laakmanni poeg Leopold Wilhelm Laakmann (1858–1930). Eesti Vabariigi esimesel perioodil tegutses Pärnus kokku juba 5 trükikoda, mis 1941. aasta märtsi lõpul natsionaliseeriti, ning koondati kokku üheks trükikombinaadiks „Pärnutrükk“.

Näituse kuraatorid: Johanna Vunk, Kristiina Vunk ja Indrek Aija
Näituse kujundaja: Indrek Aija

Näitus valmib Pärnu Muuseumi, Pärnu Keskraamatukogu ja Pärnu Kirjandusfestivali koostöös.

---

500 aastat eesti raamatut ja kirjakeelt. 2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ning nõnda toimub alates eesti kirjanduse päevast, 30. jaanuarist 2025 kuni emakeelepäevani, 14. märtsini 2026 Eesti Raamatu Aasta, mille jooksul tähistatakse mitmesuguste näituste, sündmuste ja muude ettevõtmistega eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele suurt sünnipäeva.

Eestikeelse raamatu 500. sünnipäeva tähendust aitavad avada ka president Lennart Meri lausutud sõnad Eesti Raamatu Aasta avaaktusel 2000. aastal: „Miks tähistame Eesti Raamatu Aastat? Tahan edasi minna sellest, mida ütlesin eile õhtul: kui 1525. aastal ei oleks Eesti raamat sündinud, oleksime statistilise tõenäosuse järgi võinud olla sakslased, rootslased, venelased.” 

Nende mõttekäikudega haakub ka Eesti Raamatu Aasta 2025 motoks valitud Hando Runneli luulerida „Rahvas algab raamatust”.