Mart Org “Kunstnik kolme kodurannaga”

Suurpõgenemine 1944
Pagulaskunstnik Mart Oru näitus „Kunstnik kolme kodurannaga”
21.09.2024 – 05.01.2025

1944. aasta suure põgenemislaine käigus lahkus Eestist hinnanguliselt 80 000 inimest. Nende seas ka üheksa-aastane Mart Org, kes koos ema Leida Oru, puiduärimehest isa Märt Oru ja õe Maiga läbi Kihnu kalapaadiga Rootsi poole pagesid, taustaks Pärnu kohal hõõguv kuma, mis linna pommitamisest taeva punaseks värvis. Kuigi Org oli lahkudes alles koolipoiss, jäid mälestused Pärnust teda alatiseks saatma.

Rootsis sirgus väikesest Pärnu poisist hinnatud maalikunstnik. 1953. aastal kodakondsuse saanud Mart Org alustas kunstialaseid õpinguid Stockholmi Kõrgemas Rakenduskunstikoolis joonistusõpetaja erialal. 1955. aastal järgnesid õpingud Signe Barthi maalikoolis, kus teiste eestlaste seas on õppinud veel ka Ilon Wikland ja Enno Hallek. Seejärel astus Org Stockholmi Kuninglikku Kunstiülikooli (1957–1962), millele järgnes aktiivne näitusetegevus Stockholmis.

Kunstistipendiumide toel avanes noorel kunstnikul võimalus avastada maailma väljaspool Rootsit. Üheks loomeprotsessi osaks said suvised maalireisid Itaaliasse: seal tutvus Org nii Toskaana kui Põhja-Itaalia maastikega ning Rooma suurejoonelise arhitektuuri ja kultuuripärandiga. Itaaliast lummatuna otsustas kunstnik endale Apricalesse maja soetada: algas 40aastane elu- ja loomeperiood Prantsusmaa piiriäärses mägikülas, mis sai peamiselt maastiku- ja olustikumaalijana tuntud Orule ammendamatuks inspiratsiooniallikaks.

Mart Org jagas oma elu kolme riigi – Eesti, Rootsi ja Itaalia vahel, ning ka tema loomingus on kodu ja kodutunne olnud üks keskseid märksõnu. Oru loomingule võikski läheneda biograafiliselt: armastas ta ju maalida hingelähedasi teemasid ja talle südamelähedasi inimesi, aga ka erinevatele kultuuridele omaseid nüansse, mis teda paelusid.

Praegu Stockholmis resideeruv kunstnik ei ole kaotanud sidet oma sünnilinna Pärnuga. Tema loomingus on kindel koht ka Pärnu mälestustel. Mihkli tänaval asunud kodumaja aknaid on Mart Org oma teostesse talletanud veel mitmeid aastakümneid hiljemgi. Lapsepõlvekodust inspireeritud kollaažid, mida kunstnik 2016. aastal Avangard Galeriis eksponeeris, annetas Mart Org peale näitust Pärnu Muuseumile. Samal aastal avaldas kunstnik soovi, et kogu tema elutöö võiks ühel päeval kodu leida Pärnu Muuseumi kunstikogus. Tänavu suvel see soov Avangardi galeristide Marian ja Jan Leo Grau eestvedamisel realiseeriti ning Pärnu Muuseumisse jõudis ligi kakssada teost Mart Orult ja tema emalt Leida Orult. Selle mahuka kollektsiooni Pärnusse jõudmine suure põgenemislaine 80. aastapäeval sai ka antud väljapaneku ajendiks.

Eksponeerimisele tulevad lisaks Mart Oru Rootsi, Itaalia ja Pärnu elu-olu kujutavatele maalidele tema ema Leida Oru aplikatsioonitehnikas tekstiilipildid, mis äratasid omal ajal Rootsis suurt tähelepanu.

Kuuekümnendatel tegutses Mart Org mõnda aega teatrikunstnikuna ning töölt kaasa võetud tekstiilijäägid inspireerisid käsitööhuvilist ema Leida Orgu tegema suuri aplikatsioonitehnikas tekstiilipilte. Alguses poja kunstiõpingutele vastu seisnud ema otsustas peale isa surma suure vaevaga üles ehitatud maasikafarmi maha müüa ja ka ise ootamatult kunstile pühenduda.

Leida Org sattus kiiresti tunnustatud kunstikriitikute huviorbiiti ning tema looming pakkus uusi ja ootamatuid vaatenurki ka feministliku kunstikäsitluse aspektist. Leida Org on oma loominguga üles astunud mainekates galeriides, sealhulgas Gummesoni galeriis, kus on eksponeeritud Kandinsky, Warholi ja teiste suurkujude näituseid. Nii ema kui poja teoseid on ostetud Rootsi kuningakoja kunstikogusse, mis peale Gustav Adolfi surma liikusid Svenska Nationalmuseumi kollektsiooni. Mart Oru neli maali on ostnud ka New Yorgi Seagram Collection. Kodumaal on Mart ja Leida Oru looming esindatud Eesti Kunstimuuseumi kogudes ning nüüd on nende suur elutöö peaaegu täies mahus jõudnud ka Rahvusarhiivi ja Kultuurkapitali toel Pärnu Muuseumisse.

Näituse kuraatorid: Marian Grau, Jan Leo Grau, Indrek Aija
Näituse sünnile aitasid kaasa Rahvusarhiiv, Eesti Kultuurkapital, Mart Org, Henrik Fergin, Urve Sopp