Manifest ja isamaalised laulud Pärnu muuseumi ees

Pärnu muuseumi ees loetakse ette iseseisvuse manifest ja lauldakse isamaalisi laule.

Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn – just siin loeti 1918. aasta 23. veebruaril esmakordselt avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest ja kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik.

Iseseisvuse väljakuulutamine. Mitmele poole väljakuulutamiseks laiali saadetud iseseisvus-manifesti kaks eksemplari tõi 23. veebruari pärastlõunal Pärnusse Jaan Soop, Eestimaa autonoomse kubermanguvalitsuse ehk Maavalitsuse asjadevalitseja. Manifesti paljundamise tellis veel samal päeval Eesti Maarahva Liidu Pärnu osakonna juhataja August Jürman (hilj. Jürima) ning trükkida võttis selle Maria Jürvetson (hilj. Jürimäe), kes hoidis käigus oma mehe, 1. Eesti jalaväepolgus sõjaväeametnikuna teeninud Aleksander Jürvetsoni trükikoda Hospidali tänaval.

Esimesed trükitekstid jõudsid tänavatele umbes samal ajal manifesti avaliku ettelugemisega. Kogunevale rahvale jagasid rinda kinnitamiseks sini-must-valgeid lindikesi 12 tütarlastekooli lõpuklasside õpilast. Välja kuulutatud ajal, kell kaheksa õhtul, luges Eesti Maapäeva saadik Hugo Kuusner tõrvikute valgel Endla teatri rõdult ette iseseisvusmanifesti. Pärnu pataljoni orkestri saatel laulis kogunenud rahvas “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ja pataljoni koondrood tulistas 40 vintpüssist mitu kogupauku.

Allikas ja põhjalikum ülevaade Pärnust, kui Eesti Vabariigi sünnilinnast.