Loengusari “Aja jälgedel” – arheoloog Ain Mäesalu loeng “Soontagana maalinna lugu”

Sügishooaja teises loengus 31. oktoobril kell 17.30 on külas arheoloog Ain Mäesalu, kes räägib Soontagana maalinnast.

Soontagana maalinnast ning selle tähtsusest tuleb meile rääkima arheoloog Ain Mäesalu, kellel on selle paigaga ka isiklik ja eriline side. Nimelt on tema suguvõsa juured just nimelt sealt kandist pärit. Ilmselt pole seetõttu imestada, et koolipoisina osales ta ka ise mitmel arheoloog Evald Tõnissoni poolt juhitud Soontagana maalinnas toimunud arheoloogilistel kaevamisel.

Läbi aastasadade oli Soontagana maalinn muistsete läänlaste suurim ja võimsam kants, mille valdused ulatusid välja kuni Pärnu jõeni. See oli erandlik muistne linnus, asudes keset sood paikneval soosaarel. Kuigi Soontaganat võidi pelgupaigana kasutada juba 6.-7. sajandil, siis oma tähtsuse saavutas ta 13. sajandi alguses. Just selleks ajaks oli temast kujunenud Lääne-Eesti üks tähtsamaid keskusi, mille rolli võib võrrelda Viljandi, Tartu ja Otepääga. Tänu sellele pole ka ime, et Soontagana maalinn leiab kajastamist ka Henriku „Liivimaa kroonikas“. Nii on teada, et 1211. ja 1216. aasta talvel korraldasid ristisõdijad linnuse vastu spetsiaalsed sõjakäigud. Viimasel korral piirati linnust üheksa päeva, aga ei suudetud vallutada. Rohkete langenute ja haavatute tõttu olid kaitsjad sunnitud ristiusu lõpuks siiski vastu võtma. Ka Henrik ise võis hilisematel aastatel olla selle paigaga väga tihedalt seotud. Nii on oletatud, et kroonikust võis 1225. aasta paiku saada Soontagana kihelkonna esimene preester, tegutsedes seal piirkonnas mitmete aastate vältel.

Soontagana ümbrisest on aegade jooksul leitud mitmeid põnevaid juhuleide ning aastatel 1965-1971 toimusid soosaarel arheoloogilised kaevamised. Kaevetööde käigus leiti kolm kaitserajatiste järku, hoonete jäänuseid, rohkesti ehteid, relvi, töö- ja tarberiistu ning arvukalt koduloomade luid. Aktiivsele kaubitsemisele viitavad kolm hõbedakaalude katket, käsitööle sepatöö jäätmed ning pronksist ja hõbedast ehete valamiseks kasutatudsulatustiiglid.

Ajalooliselt on teada, et soosaare keskosas asusid kaks talu, mille vahel olid jagatud soosaare põllud, karja- ja heinamaad ning nende keskel kulges kiviaedadega piiratud tee. Pärimuse põhjal elas ühes talus kuni 1966. aastani linnuse vanematest pärinev Soontakite suguvõsa

Loengusari on üldhariduskoolide õpetajatele täiendõppeks ning neile TASUTA.
2024/2025 hooajal toimub 7 loengut, millest 3 rahvarõivaste teemal. Vähemalt viies loengus osalemise korral väljastab Pärnu muuseum tunnistuse. Loengusarjas osalemine ei anna ainepunkte.