Kadi Estland „Puhkuse viimane päev“

Näituseks tehtud teosed on valmistatud igapäevaesemetest, kaunistustest, kodudest ära visatud prügist. Kunstniku meetodiks on n-ö kõik sobib, et laduda maale, skulptuure, kollaaže, mis räägivad poliitikast ja uskumustest, mis raamistavad elu.

Kunstnik Kadi Estland on Pärnus sündinud, nii et tal on linnaga oma suhe, mida ta nii tögab kui ka pühitseb. Näitus on täis kummalisi sümboleid, figuure, isiksusi, sündmusi ja kuulujutte, mis kunstniku visiooni sõelast läbi lastes saab düstoopiliseks psühhedeeliseks installatsiooniks.

Skulptuuril “Poeet” paterdab punaste päikeseprillidega part püssiga mööda pimedat linna ja prõmmib luulet. Maalil “Kunstimõrv” on rotiema ja lapsed tumepunase pintsliga tapetud, põrandal ripub kassikullast kett ja kuskil kaugetes mälestustes paistab krohvi alt meremaal, millel jalutavad mustvalged inimesed päikeseloojangusse. Seinal ütleb “Põlenud maja“ jääpalliks külmunud rahvuslikult riietatud rahvale, inglitele, türanni imagoga juhile Michelangelo Taavetile, et pangu ta uks ikka korralikult lukku. Keset ruumi on paigutatud monument, purskkaev sündimata kaladele. Ja last but not least “Klounid lähevad klounide kokkutulekule” korralikult iga päev.

Kadi Estland (sünd 1973) on kunstnik, poeet, tikkija, teinud kaastööd- koomikseid ja meeme feministlikule ajakirjale Feministeerium.ee ja Kolkaplika. Elab ja töötab Londonis ja Tallinnas. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1997. aastal, osalenud erinevatel näitustel kodu- ja välismaal. Viimased näitused toimusid Hobusepea galeriis (2022), Kumu kunstimuuseumis (2020), Tartu Kunstimuuseumis (2019).