Eesti Raamatu Aasta rändnäitus: “500 aastat eestikeelseid raamatuid”

3. märtsist 1. aprillini 2025 on Pärnu Keskraamatukogu perioodikasaali galeriis üleval Eesti Raamatu Aasta rändnäitus „500 aastat eestikeelseid raamatuid“.

Raamatuaasta näitus annab ülevaate eestikeelse raamatu loost, selgitab raamatuaasta tähendust ning toob välja viisid, kuidas eestikeelse raamatu ja raamatukultuuri tähtpäevi on varasemalt tähistatud.

Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese teadaoleva eestikeelse raamatu mainimisest ja seetõttu tähistamegi Eesti Raamatu Aastat eesti kirjanduse päevast emakeelepäevani ehk 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026. Raamatuaasta programm sünnib paljude asutuste ja organisatsioonide koostöös, mida suunab 2024. aasta veebruaris moodustatud Eesti Raamatu Aasta peakomitee; keskseks koordineerijaks on Eesti Kirjanduse Selts.
Eesti Raamatu Aasta patroon on Eesti Vabariigi president Alar Karis ning raamatuaasta kannab Hando Runneli luuletusest pärinevat motot „Rahvas algab raamatust“.

Kui varem peeti vanimaks eestikeelseks trükiseks 1535. a trükitud Wanradt-Koelli katekismust, siis juba 20. sajandi teisel poolel saadi teadlikuks 10 aastat varasemast daatumist, nimelt mainiti 1525. aasta ajaloodokumentides Lübecki rae otsust arestida vaat, milles sisaldus teiste seas eesti- ja lätikeelseid trükiseid. Meieni jõudnud teadetes on juttu ka ettepanekust vaat põletada, niisiis saime esimesest eestikeelsest raamatust teada selle võimaliku hävitamise kaudu.

„Eesti rahvas on võrsunud raamatust ja kirjakeelest. Eestlaste kirjaoskus oli juba 19. sajandil üle 90 protsendi, kirjainimesed olid nii meie rahvuse kui ka identiteedi loojad, samuti laulupeo traditsiooni eestvõtjad. Seetõttu on Eesti Raamatu 500. sünnipäev meie rahvale ja riigile märgiline ning oluline verstapost,“ ütles Vabariigi President Alar Karis raamatuaasta patrooniks asudes. 

Eesti Raamatu Aasta on meie kõigi ühine pidupäev, lausa ühine piduaasta, me peaksime väärtustama omakeelset kirjandust ja kirjasõna. Ilma 500 aasta pikkuse kirjanduse ja kirjakeele ajaloota ei oleks eestlased kujunenud iseseisvaks kultuurrahvaks. Raamatuaasta kontekstis kutsume kõiki üles eestikeelseid raamatuid lugema, näiteks võtma kätte teost, mille lugemist on mõnda aega edasi lükatud, et küll ma ükskord loen, kui aega leian. See aeg ongi nüüd.